1720

Ajalugu

Pidulat on ürikutes mainitud juba 16. sajandil. Saaremaa rüütlimõisate hulgas on ta üks paremini säilinuid. Omal ajal hõlmasid Pidula valdused tuhandeid hektareid.

Mõisahoone on ehitatud 1720-ndatel ning seda on aastasadade vältel on parandatud ja laiendatud mitmel korral. Peafassaadi uuendatud 19. sajandi II poolel, kui ehitati juurde ka valitsejamaja, mille ühte kivisse on raiutud ehitusaasta 1858.

Mõisahoone ehitajaks oli Matthias Christoph von Stackelberg. Hiljem, 18. sajandi lõpul, läks mõis abielu kaudu üle von Tollidele ning 1918. aastal, pärast Eesti iseseisvumist, see natsionaliseeriti.

Üle 50 aasta, kuni 70-ndateni, töötas mõisas Pidula algkool. Kooli juhatajatest tähtsaim oli Jakob Laul, kes oli tuntud kultuuritegelane ja muusikamees. Sakslaste okupatsiooni ajal ta vahistati ning hukati Kuressaare lossihoovis. Väidetavalt oli Jakob Laul avaldanud arvamust, et Saksamaa kaotab sõja ning pahatahtlik naaber oli tema peale võimudele kaevanud.